Esimene samm – krundi valimine

Alusta asukohast – kas see on koht, kus tunned end koduselt? Kas piirkonna infrastruktuur (koolid, lasteaiad, kaubandus ja teenused, teedevõrgustik ja ühistranspordiühendused jms) toetab sinu elustiili? Millised on piirkonna arengusuunad ja kas need soodustavad krundi väärtuse kasvu?

Seejärel hinda krundi omadusi – kas selle suurus ja kuju ning krundi ehitusõigus toetavad sinu unistuste kodu ehitamist? Kas juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon) on olemas?

Ära piirdu vaid müügikuulutusega, vaid mine ka kohapeale. See annab väärtusliku võimaluse hinnata krundi tegelikke omadusi ja ümbruskonda, mida piltidelt ega kaartidelt ei pruugi näha.

Teine samm – lähteülesanne projekteerimiseks

Võiksid juba krundi valikul teada, millised on sinu ootused tulevasele kodule näiteks korruselisuse (ühe- või kahekordne) ja katusekalde (lame- või viilkatus) ning arhitektuurse stiili osas, sest üldjuhul on need detailplaneeringuga kindlaks määratud ja krundi ehitusõigus ei pruugi vastata sinu ootustele.

Oma soovid ja vajadused pead aga kaardistama ka lähteülesandes arhitektile. Lisaks eelnevale mõtle läbi, milline on tubade arv ja suurus, funktsionaalsed nõuded (näiteks tubade paigutus, köögiplaneering), erilised soovid (näiteks saun, kamin, vann, elektri- ja valguslahendused), arhitektuursete elementide (näiteks suured aknad, kõrged laed) ning ehitusmaterjalide (kivimaja või puitmaja, fassaadimaterjalid) ja tehnosüsteemide (küte, ventilatsioon, jahutus) eelistused. Mida põhjalikum ja detailsem oled, seda paremini suudab arhitekt sinu soove mõista ja neile vastava ehitusprojekti projekteerida.

Lähteülesande koostamisel arvesta ehituseelarvega ning pea silmas, et läbimõeldud ja optimaalne planeering hoiab ka ehitusmaksumuse kontrolli all.

Kolmas samm – projekteerimine

Enne projekteerima asumist tuleb läbi viia mitmed uuringud (näiteks geodeetiline alusplaan, ehitusgeoloogia, radooniuuring). Soovituslik on teha uuringute läbiviimise korraldamine arhitekti kohustuseks projekteerimistööde mahus.

Projekteerimine ise läbib mitu staadiumi. Eskiisprojekt on esimene staadium ja mõeldud eeskätt selleks, et tellija ja arhitekt leiaksid ühise keele arhitektuurse üldkontseptsiooni osas. Arhitekti roll selles staadiumis on leida tasakaal tellija ootuste ja detailplaneeringuga kehtestatud nõuete vahel. Eelprojekt on juba detailsem ja sisaldab kõiki vajalikke jooniseid ning kirjeldusi ehitusloa taotlemiseks. Põhiprojekt määrab kindlaks ehitise konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja muud olulised detailid ning on eelarvestamise ja ehitushanke aluseks. Ehitamise aluseks on tööprojekt, mis on kõigist eelnevatest veelgi detailsem.

Ehitusprojekti osaks on muu hulgas ka asendiplaan ja eriosade projektid (konstruktiivne projekt, elektriprojekt, nõrkvooluprojekt, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusprojekt, veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekt, vajadusel ka haljastusprojekt ja sisekujundusprojekt). Eriosade projekte ei koosta arhitekt, vaid eritööde projekteerijad koostöös arhitektiga.

Loe edasi Delfi Moodne Kodu keskkonnas.